KIIP JA REGISTRISSE KANDMISEST
Kallid loomaomanikud, kel veel oma lemmikloom registreerimata, PALUN REGISTREERIGE OMA LOOMA KIIP JA KANDKE OMA LOOM LEMMIKLOOMAREGISTRISSE! Registreerimata kiip on kasutu. Suur hulk leitud loomadest lõpetab oma elu traagiliselt lihtsalt seetõttu, et loom on küll kiibitud, aga mingil põhjusel jäänud registrisse kandmata.
KASSI TERVIS
Kassi 9 elu on müüt! Kassid on osavad oma hädade (ka valu) varjata ja seepärast on raske avastada haigusi õigeaegselt. Kui märkate muutusi kassi tavapärases käitumises (valesse kohta või liiga sage pissimine, isutus, hoiab palju omaette ega taha suhelda, meeleolu langus vms), konsulteerige kindlasti arstiga.
Kord aastas käi kassiga tervisekontrollis – see on tunduvalt vähem aega ja raha nõudev kui hiljem õigeaegselt avastamata jäänud haigustega võidelda.
Kasulik teada:
- Kasside eluiga on 15-20 aastat
- Kassi keskmine kaal on 4 kg (2-12 kg)
- Kassi normaalne kehatemperatuur on u 38,5 kraadi. Ohtlik on alla 37, 36 kraadi juba väga halb
- Limaskestad (silma taskutes, igemed) peavad olema ilusad roosad
- Kui kassi turjanahka volti üles tõmmates läheb see lupsti tagasi normaalsesse asendisse, on organismis vedelikku piisavalt. Kui voolab tagasi aeglaselt nagu tainas, on loomal vedelikupuudus.
- Kassi hingeõhk ja hambad peavad olema puhtad. Halb hingeõhk, katu olemasolu või veritsevad igemed võivad viidata erinevate haiguste olemasolule. Hoolitse kassi hammaste eest regulaarselt, et õigeaegselt vältida igemepõletiku teket.
- Kassi kõrv peab olema sama puhas kui sinu kõrv.
- Kassi silmad on selged, rähmased silmad võivad viidata haigusele
- Kassi nahk peab olema sile ja pehme, ilma ketenduste, punetuste või ärritusnähtudeta. See ei tohiks olla liiga kuiv ega liiga rasvane ning seal ei tohi olla karvavabu laike.
- Kassi karv on sile ja läikiv. Pulstunud ja tuhm karv võib viidata terviseprobleemile.
Kui märkad normist kõrvalekaldeid, konsulteeri kindlasti arstiga!
Kuidas hoiduda nakkushaigustest:
- Vaktsineeri kassi ja tee regulaarselt parasiiditõrjet, ka toakassile. Jalanõudega toome väljast tuppa nii parasiidid kui erinevad haigustekitajad
- Ära käi luurel varjupaikades. Kui sinna konkreetselt asja ei ole, siis parem ära mine haigusi viima ja tooma
- Haige loomaga kliinikusse minnes helista alati ette ja räägi, mis murega tuled
- Püüa mitte katsuda kliiniku esemeid, mänguasju jne – tavaliselt ei pese neid keegi
- Ära katsu teisi loomi kliinikutes, ostes kliinikust asju, pese need puhtaks
- Parem kui sinu vaktsineerimata loom ei hüppa kliinikus põrandale. Kliinikute põrandatel leidub kõike
- Vaktsineerimise järel muutub loom nakkuste vastu kaitstuks alles paari nädala möödudes
- Väike kassipoeg ei pruugi immuunseks muutuda esimese vaktsiini peale
Tee regulaarselt parasiiditõrjet:
- Usside ennetamiseks anna kassile regulaarselt ussirohtu. Väljas käijale kassile 4 x aastas ja toakassile 2 x aastas.
- Kui on kahtlusi, et kassil on ussid, siis ole ettevaatlik – mitte ussirohi ei tapa looma, vaid surevatest ussidest erituvad mürgid.
- Anna rohi nii, et u 6-12 tundi pärast ussirohu andmist oleks kusagilt abi saada (kliinik lahti)
- Igaks juhuks võib mürgituse ära hoidmiseks anda 6 tundi pärast ussirohtu (kassipoegadel 3-4 tundi) sütt ja vaseliiniõli. Süsi seob mürke ja vaseliiniõli takistab toidu ja mürkide imendumist soolest organismi. Toiduõli ei takista seedimist, seega ei sobi
- Kirpude ja puukide ennetamiseks on kliinikutes ja loomapoodides müügil spetsiaalsed vahendid. Kui ostad nö. kirburihma, siis veendu, et see tuleks kassil üle pea. Rihma takerdumisel peab olema loomal poomise vältimiseks võimalus sellest vabaneda (välja pugeda).
Mis on kassil viga kui ta oksendab või kõht on lahti?
- parasiidid
- toidutalumatus – uus, sobimatu toit
- toiduallergia
- seedehäire – mõtle, mida sõi, mida jõi. Ussirohust tihti paar päeva kõht lahti, eriti kui on usse, kes surres mürke eritavad
- võõrkeha – niit on eriti ohtlik, lõikab nagu nuga soole puruks
- viirus – kraadi kassi
- oksendamist ja kõhukinnisust võivad tekitada ka allaneelatud karvad. Kass kulutab u 30 % oma ajast karvkatet lakkudes ja 2/ 3 väljalangenud karvadest neelatakse sugemise ajal. Allaneelatud karvad kas oksendatakse välja või väljutatakse väljaheite kaudu. Loomulikku karvade väljutamist saab ergutada andes spetsiaalset (Hairball) kuivtoitu või kasutades kliinikus saada olevat karvapallipastat.
Kõigil juhtudel konsulteeri arstiga!
Steriliseerimine/kastreerimine :
- Hoiab ära soovimatud järglased
- Emastel väheneb rinnanäärme kasvajate tekke risk ja isastel ei saa tekkida munandivähki
- Emastel ei teki mädaemakat
- Jääb ära jooksuajale tüüpiline märgistamine (nö. sirtsutamine), agressiivsus jm
- Püsivad paremini kodus, isastel väheneb jooksuajal kaklustes saadud traumade ja nakkushaiguste saamise oht
Steriliseerimisega seonduvat kardetud kaalutõusu saab edukalt ära hoida lahjema toiduga
KASULIKKU INFOT KASSI VEETARBIMISEST
Palavate ilmadega tekib nii mõnelgi kassiomanikul küsimus: kas minu kass saab ikka piisavalt vedelikku? Ega tal veepuudust ei ole tekkinud? Kas ta joob liiga vähe? Liiga palju?
Kõigepealt tasub teada, et meie kodukiisu juured ulatuvad kaugesse Aafrikasse. Kõrbepiirkondades elanud eellase järglasena:
- kaotab kass higistamise ja väljahingamisega väga vähe vett
- kassi neerud suudavad uriini kontsentreerida ja sel moel vett kokku hoida. NB! Kuna kasside uriin on kontsentreeritud ja nad pissivad suhteliselt harva, on nad eriti tundlikud kuseteedega seonduvate probleemide suhtes. Seepärast tuleb jälgida, et kass jooks vett piisavas koguses.
Kuid siiski – kas minu kass saab piisavalt vedelikku?
Kassi veetarbimine sõltub suuresti toidust:
- toit ise sisaldab üsna palju vett. Üks rott sisaldab 67% vett ning konservid koguni 70-80 %. Mure oma looma liig vähese veetarbimise pärast võibki tekkida eelkõige neil kassiomanikel, kes toidavad oma lemmikut konserviga või kõrge veesisaldusega naturaalsete produktidega. Arusaadav, et kass, kes oma vedelikukoguse saab toidust, peaaegu ei joogi
- kuivtoitu süües on kassi veevajadus suurem, samuti kui tema menüü sisaldab soolaseid või magusaid toite (või õnnestub tal neid laua pealt näpata). Omanikku peaks valvsaks tegema olukord, kus kass joob vähe, kuigi sööb peamiselt kuivtoitu.
Tuleb meeles pidada, et värske vesi peab olema loomale alati kättesaadav, ka siis, kui ta sööb eranditult „märga” toitu. Kui tahaksid, et Su kass jooks rohkem vett, siis siin on abiks mõned väikesed nipid:
- lisa kuivtoidule vett ja lase pisut seista (ära sega, sest moodustunud „pudrust” ei pea kassid tavaliselt lugu)
- pane vett erinevatesse kohtadesse ja kõrgustele – nii märkad, millist kohta Sinu kass joomiseks eelistab
- valides erineva suuruse ja kujuga nõusid vee jaoks, saad teada oma kassi eelistused. Enamikule kassidest meeldib juua suurest anumast, mis kassi seisukohalt on „järv”, mitte mingi hale „lomp”
- jälgi vee temperatuuri – paljud kassid armastavad juua toasooja või isegi pisut soojemat vett, kuid teised eelistavad jällegi külma vett
- metallist ja plastikust nõude asemel soovitame kasutada klaasnõusid või keraamikat
- paljud kassid armastavad voolavat vett. Sellisel juhul ei teeks paha muretseda purskkaevu tüüpi jooginõu või jätta mõnikord kraan pisut jooksma
- vett tuleks vahetada vähemalt 2 korda päevas
- veekaussi ei tasuks asetada päris toidukausi kõrvale, sest sedaviisi kipuvad toiduraasukesed ka veekaussi sattuma, kuid kassid armastavad puhast vett.
Aga kui kass joob liiga palju?
Kui märkate, et kass joob tavalisest rohkem, tuleb muutuda valvsaks ja kindlasti pöörduda veterinaari poole. Suurenenud veevajadus võib viidata haigustele (neeru- ja põieprobleemid, suhkruhaigus, hormonaalne disbalanss jne).
Kui kodus on rohkem kui üks kass, võib olla raske märgata, milline neist joob liiga vähe või liiga palju, sest kassid käivad vett joomas ka öösiti. Veel raskem on vedelikutarbimist hinnata õueskäivate kasside puhul. Kui teil on tekkinud selles osas kahtlusi, siis – kui kassi turjanahka volti üles tõmmates läheb see kiiresti tagasi normaalsesse asendisse, on organismis vedelikku piisavalt. Kui voolab tagasi aeglaselt nagu tainas, on loomal vedelikupuudus ja tuleb viivitamatult pöörduda arsti poole. Kahtluse korral tasub alati nõu pidada veterinaariga. Pole hullu, kui kartused osutuvad asjatuks, parem tülitada arsti 10 korda ilmaaegu, kui jätta tülitamata see üks kord, mil teie loom tõesti abi vajab.